triin ::

MADRIID-MADRIID-MADRIID

Hoolimata sellest, et me olime üsnagi zombid, käivitus meis Madriidi jõudes eem.... ma ei teagi , mis sõna see nüüd on, ma pean ise välja mõtlema. Oot, mõtlen. No vott, seda sõna ei olegi olemas, aga pikemalt on see see, et sa tormad esimese asjana otsima tasuta linnakaarti ja siis otsid üles kohad, kust saab informašuuni odavate ööbimiste kohta ja seda kõike hoolimata sellest, et meile oli lubatud rongijaama vastu tulla ja me ei pidanud ise kuhugi minema :D
Kuna meie treffaja oli otsustanud pikema uinaku kasuks, siis mingil hetkel lohutas meid mõte, et äkki see kõik ei olegi niisama :)
Aga lõpp hea ja kõik hea ning varsti kimasimegi metrooga “kodu” poole. Koduks oli meil järgneval neljal päeval ühiskorter hispaanias, kus peale meie oli hetkel veel 3 ukraina ehitajat. Tead, kui keegi on tüütu, siis see on ukraina ehitaja, kes võib veerand tundi sind kas sisehoovi aknast või toaukse taga nuiata: katja-katja-katja. Ja, et tema ei taha muud, kui vene keeles rääkida :D ja et ma tõesti viisakalt olin juba rääkinud, lihtsalt kogu aeg ei jaksa ka. No mõtle ise, kui me olime jõudnud isegi juba jaak joalast ja anne veskist rääkida….. Aaa, täpsuse huvides triin->jekaterina->katja. Kuna nende keel ei paindunud kuidagi triin ütlema :)
Oi, me käisime Prados, kunstimuuseumis siis. Nii vägev. Mulle nii meeldib, ainult ma tahaksin uuesti ja aeglasemalt ja mitu päeva seal prados tuiata ja asjade üle järele mõelda.
Kuna me olime Madriidis kahe “kohaliku” tütarlapse – Johanna ja Katja valvsa pilgu all, siis ekstsesse ei mingeid. Me kahekesi oleks kindlasti millessegi juhtunud.....
Esimesed kaks päeva olime me Mariga Madriidis pettunud :((( lihtsalt mingi koletult suur linn ja palju rahvast ja ei mingit ilu. Me olime juba ilusate roheliste Lõuna-Prantsusmaa linnakestega nii ära harjunud ja nii ära armunud.
Aga! Kolmas päev läks kõvasti paremaks! Kuna mulle eriviisiliselt ja teistele umbes sama palju meeldivad kirikud, siis kolmandal päeval viis Johanna meid kirikutuurile. Vot see oli mega! Ühes linnanurgas sellises kontsentratsioonis kirikuid ja üks teistsugusem kui teine: suuri, väikeseid; seest heledaid, seest tumedaid; tagasihoidlikke ja suurejoonelisi ning kõik nad ilusas linnaosas, kus kitsad käänulised tänavad, majad roheliste(et lillede mõttes) rõdude ja akendega. Siis nentisime me mõlemad mariga, et kui selles linnas selline koht leidub, siis meile madriid meeldib :)
Ja õhtuks oli meil planeeritud kohaliku tapasbaari külastus. Palusime katjat, et see oleks mingi kohalik koht, mitte mingi pokazuuha turistidele. Pärast pisikest kimbatust otsustas katja, et teeme algust baaris, kus tema ettekandja oli ja siis vaatame, mis edasi saab. Kui baaris pealik katjalt kuulis, milliste soovidega me oleme tulnud, siis võttis ta kohe katja kaissu ja meid sleppi, et tema teab, kuhu me peame minema :D ja viis meid mõnisada meetrit eemale pisikesse baari. hehe! See oli tõesti pisike, nohh nagu meil keskmist sorti tuba, aga sinna olid mahutatud baar, lett, pukid ja mõned lauadki toolidega. Kui juba siis juba ja seadsime ennast istuma pukkidele, et oleks nagu päris nohh! Ja siis pidas katja endine ülemus pika kõne teenindajatele, mis pärast tõlget kolas umbes nii: katja on väga tähtis ja kuna meie oleme katja eriti tähtsad sõbrad, siis on väga tähtis, et me saaksime kõike, mida me soovime jne jne. Meil kohe mariga nina tõusis, et peaaegu nagu vipid :D ja siis otsustati meile teha erinevate tapaste (no ma ausõna ei tea, kuidas seda sõna eesti keeles käänatakse nii, et parandused on teretulnud) assortii….. nad võtsid seda tähtis olemise juttu vist ikka väga tõsiselt....me muudkui sõime ja jõime ja lõppu ei paistnud kusagilt....ja need suupisted olid nii maitsvad.... keeled viisid lihtsalt alla ja kuidagi nii lõbusaks kujunes see õhtu: kõigil oli niipalju lõbusat pajatada, et ei saanudki aru, kui öö käes oli. Johanna võtsime ainult vahepeal veinilt maha, ta oli juba ennast oliivõliseks mökerdanud. Ja et sellest raskest täiskõhutundest vabaneda lõpetasime öö jalutuskäiguga kesklinnast koju ja sooja oli mõni pügal üle kolmekümne. öösel! saate te ikka sellest mõnust aru???
Ja siis ühel päeval käisime koos kohalikega basseini ääres päikest võtmas. no, huvitav kogemus, liigitame selle nii. Natuke naljakas. Meil ju ei ole välibasseine. Pool madriidi võtab kolme basseini ääres päikest :)) heh!
Rohkem nagu midagi VÄGA erilist ei juhtunudki, me lihtsalt veetsime Madriidis väga meeldivalt aega, puhkasime võiks lausa öelda!